«Hodiaŭ mi vidas angoron en via rigard', / La brakoj subtilaj senmove min petas pri sav'… / Aŭskultu, jen fore, ĉe lago de Ĉad' / Vagadas gracia ĝiraf'. Langvoran gracilon kaj svelton li havas ĝis nun, / Sur felo de li estas rava mirakl'-arabesk' / Simila al tiu, per kiu ornamas la...»
«Näen, täna on eriti nukker su silmade värv / ja eriti haprad on käed, mis sul põlvile jäid. / Ent kuula: siit kaugel, nii kaugel on Tšaadimaal järv, / peen kaelkirjak ringi seal käib. Õrn graatsia talle on antud, on hõdras ta luu, / ta nahal on nõiduslik läik, mille kütke jä...»
«Tänä õhtul, ma näen, pilk sul nukralt ekslemas taas, / Randmed nii peened embavad põlvi, varjudest kirjud. / Kuula mind: kaugel, kaugel on järv nimega Tšaad, / Kõnnib sääl endamisi noobel kaelkirjak. Heldet kinutud saledust, arglikku graatsiat muud, / Vastu tuult puhevil sõõrmed...»
«Nii istud sa täna: sul põlvede umber on käed, / Suud varjutab kibeda kurbuse joom. / Sa kaugusse vaatad: kuldrannalist Tšaadi sa näed, / Seal uitab, kael taevas, üks kirjatud loom. Ta siredust, sihvakust, õrnust on pilgeni täis, / Tal lummutav muster on ehtimas nahka. / Võrdkauni...»